Veelendlane

Välimus

Veelendlane (F: Rauno Kalda)
Veelendlane (F: Rauno Kalda)

Veelendlane (Myotis daubentonii) on pruuni või hallikaspruuni selja ning helehalli või valkja kõhuga väike nahkhiir. Selgmise ja kõhtmise poole värvuste vaheline üleminek on selgepiiriline. Nägu on roosakas või punakaspruun ning noortel loomadel (kuni aasta) esineb alumisel huulel selgepiiriline mustjassinine laik, mis muutub aastatega heledamaks ning 4–5 eluaastaks kaob. Kõrvad ja lennus on veelendlasel pruunid, kuid kõrvade sisemine külg on välimisest tavaliselt märgatavalt heledam. Kõrvad on lendlase kohta ebaharilikult lühikesed ja ümara otsaga. Traagus on lühem kui pool kõrvalesta ning kergelt ettepoole kõverdunud. Jalalabad on suured ja hõredate jäikade karvadega, nende järgi on teda kerge eristada teistest Eestis leiduvatest lendlaseliikidest (va. tiigilendlane)

Levik

Veelendlase levik Eestis (rohelistel aladel on liiki kohatud, sinistel on nahkhiiri vaadeldud kuid seda liiki ei ole leitud)
Veelendlase levik Eestis (rohelistel aladel on liiki kohatud, sinistel on nahkhiiri vaadeldud, kuid seda liiki ei ole leitud)

Veelendlase levila katab suure osa Euraasiast ning ulatub Atlandist Vaikse ookeanini. Lõunas on veelendlane levinud Vahemereni ning põhjas peetakse levikupiiriks 63. laiuskraadi. Samas on Soomes teda kohatud ka polaarjoonest põhja pool. Veelendlane on Euroopas üks tavalisemaid ja laiema levikuga nahkhiireliike, ent levila lõunaosa Vahemere ääres on asustatud ebaühtlaselt. Eestis on veelendlane üle kogu maa levinud ning sageli kohatav liik, keda leidub ka suurematel saartel.

Elupaik

Veelendlase tavalisteks lennupaikadeks on erinevad veekogud ja nende läheduses asuvad puistud. Harilikult eelistab ta varjulisi, tasase vooluga või seisuveekogusid ning suuri lagedaid ja tugevalt valgustatud alasid väldib. Saaki püüab veelendlane enamasti madalal veepinna kohal lennates ning selle pinnalt putukaid noppides. Toitumas võib teda kohata ka metsa, hekkide või alleede servades. Päevaks varjuvad veelendlase varjepaikadesse. Nende asukohana eelistatakse puuõõsi ning harvem võib loomasid kohata ka sildades leiduvates pragudes ning hoonetes.

Sigimine

Poegade kasvatamiseks kogunevad emasloomad 20-50 isendist koosnevatesse poegimiskolooniatesse. Järglased sünnivad tavaliselt juuni lõpus või juuli alguses ning lennuvõimestuvad juba 3-4 nädala vanuselt. Pärast poegade lennuvõimestumist kolooniad tavaliselt hajuvad.

Kajalokatsioon

Veelendlase sonogramm
Veelendlase sonogramm

Veelendlane kuulub muutsageduslikke kajalokatsiooni signaale kasutatavate nahkhiireliikide hulka. Neile on iseloomulikud lühikese kestvusega, aga suure sagedusliku ulatusega kajalokatsiooni signaalid, mis paistavad sonogrammil pikkade vertikaalsete triipudena.

Sellel salvestisel kuuled veelendlase kajalokatsiooni häälitsusi 10 korda aeglustatuna.