Tiigilendlane

Välimus

Myotis_dasycneme_Rauno_Kalda-2_small
Tiigilendlane (F: Rauno Kalda)

Tiigilendlane (Myotis dasycneme) on Eestis leiduvatest lendlastest suurim. Selgmine karv on pruun või hallikaspruun ning kõhtmine külg valge või hallikasvalge. Selja ja kõhu värvuste vaheline üleminek on selgepiiriline. Nägu on tiigilendlasel punakaspruun ning noortel kuni aasta vanustel loomadel esineb alumisel huulel selgepiiriline mustjas-sinine laik, mis muutub aastatega tuhmimaks ning kaob 4.–5. eluaastaks. Kõrvad ja lennus on pruunikad. Kõrvad on tiigilendlasel suhteliselt suured, kuid traagus on lendlase kohta ebaharilikult lühike – lühem kui pool kõrvalesta. Labajalad on väga suured ja pikkade hõredalt paiknevate harjastega. Nende järgi eristub ta kergesti teisetest meie lendlastest peale veelendlase.

Levik

Tiigilendlase levik Eestis (rohelistel aladel on liiki kohatud, sinistel on nahkhiiri vaadeldud kuid seda liiki ei ole leitud)
Tiigilendlase levik Eestis (rohelistel aladel on liiki kohatud, sinistel on nahkhiiri vaadeldud, kuid seda liiki ei ole leitud)

Tiigilendlase levila ulatub Madalmaadest Kesk-Siberini. Kõige lõunapoolsemad leiukohad asuvad Serbias ja Montenegros ning Ukrainas. Põhja pool on ta levinud Taanis ning Lõuna-Rootsis ja -Soomes, kus ta on väga haruldane. Levila tuumikaladeks peetakse Madalmaid ja Baltikumi. Eestis on tiigilendlane paiguti levinud üle kogu maa ning peale mandri on teda leitud ka Saaremaalt.

Elupaik

Tiigilendlase elualad paiknevad veekogurohketes piirkondades. Saagi püüdmiseks eelistab ta peamiselt vaikse voolu või seisva veega veekogusid, kuid peale veekogude võib saaki püüda ka niitude ja roostike kohal ning metsaservades. Saaki püüab tiigilendlane sageli madalal vee kohal lennates, kuid veelendlasest on lend on kiirem ja sirgjoonelisem. Samuti hoidub ta veepinnast pisut kõrgemale. Päevaks varjuvad tiigilendlased varjepaikadesse. Nendeks on peamiselt hoonetes leiduvad õõnsused, kuid asustada võidakse ka puuõõsi.

Sigimine

Poegade kasvatamiseks kogunevad emasloomad mõnekümnest kuni mitmest sajast isendist koosnevatesse poegimiskolooniatesse. Järglased sünnivad tavaliselt juuni lõpus või juuli alguses ning lennuvõimestuvad 3-4 nädala vanuselt. Pärast poegade lennuvõimestumist kolooniad tavaliselt hajuvad.

Kajalokatsioon

Tiigilendlase sonogramm
Tiigilendlase sonogramm

Tiigilendlane kuulub muutsageduslikke kajalokatsiooni signaale kasutatavate nahkhiireliikide hulka. Neile on iseloomulikud lühikese kestvusega, aga suure sagedusliku ulatusega kajalokatsiooni signaalid, mis paistavad sonogrammil pikkade vertikaalsete triipudena.

Salvestisel kuuled Tiigilendlase kajalokatsiooni häälitsusi 10 korda aeglustatuna.