Pruun-suurkõrv

Välimus

Talvitus pruun-suurkõrv (F: Rauno Kalda)
Talvituv pruun-suurkõrv (F: Rauno Kalda)

Pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) on helepruuni selja ning beežika kõhuga keskmise suurusega nahkhiir. Nägu on tal hele ning punaka varjundiga, kõrvad ja lennus pruunid. Tema kõrvade pikkus ulatub 3/4 keha pikkusest ning seetõttu on ta teistest Eestis esinevatest nahkhiireliikidest kergesti eristatav. Puhkeasendis olles on kõrvad taha poole kõverdunud ning jätavad väiksema mulje.

Levik

Paur_levik_small
Pruun-suurkõrva levik Eestis (rohelistel aladel on liiki kohatud, sinistel on nahkhiiri vaadeldud, kuid seda liiki ei ole leitud)

Pruun-suurkõrv on levinud peamiselt Euroopas. Idas ulatub levila Uuralite ning Kaukasuseni, põhjas 65. laiuskraadini. Euroopas on ta tavaline liik, kes puudub vaid mõningatel Vahemereäärsetel aladel. Eestis on pruun-suurkõrv sageli kohatav ning arvatavasti kogu mandriosas levinud nahkhiireliik. Liiki on leitud ka Saaremaalt ja Hiiumaalt ning mõnelt väiksemalt saarelt.

Elupaik

Pruun-suurkõrva elualad paiknevad peamiselt metsades ja parkides, kuid teda võib kohata ka hoovides, kus leidub puid ning mitmesuguste lineaarsete maastikuobjektide (hekid, puuderivid, alleed) ümbruses. Üldjuhul  väldib suurkõrv suuri lagedaid alasid, nagu põllud või muud suured lagendikud, kuid võib neid vahel siiski ületada. Eelistab pimedaid ja varjulisi lennupaiku ning hoidub valgustatud aladest eemale. Asulates elab aedlinnades ja parkides. Päevaks varjuvad pruun-suurkõrvad varjepaikadesse, milleks kasutavad hoonete pööninguid ja puuõõnsuseid, kuid vahel lindude pesakaste.

Sigimine

Järglaste kasvatamiseks kogunevad emasloomad 5-10 isendist koosnevatesse poegimiskolooniatesse. Erinevalt teistset meie nahkhiireliikidest võivad kolooniatesse kuuluda ka isasloomad. Kolooniad kogunevad mais ning järglased sünnivad tavaliselt juuni teisel poolel või juuli alguses. Pojad lennuvõimestuvad 6 nädala vanuselt ning pärast seda kolooniad hajuvad.

Kajalokatsioon

Pruun-suurkõrva sonogramm
Pruun-suurkõrva sonogramm

Pruun-suurkõrv kasutab kajalokatsioonil muutsageduslikke signaale, mis ulatuvad ligikaudu 50 – 25 KHz. Sonogrammil on sageli hästi eristatav harmoonik. Kajalokatsioonil kasutatavad helisignaalid on pruun-suurkõrval väga vaiksed ning nahkhiiredetektoriga kuuldavad vaid 5-10 m kauguselt. Samas võib ta vahel teha ka inimkõrvale kuuldavaid signaale, mis kostuvad vaikse tiksumisena. Lisaks kajalokatsioonile kasutab suurkõrv saaki püüdes passiivset kuulamist ning nägemismeelt.

Salvestisel kuuled pruun-suurkõrva kajalokatsiooni häälitsusi 10 korda aeglustatuna.