Põhja-nahkhiir

Välimus

Põhja-nahkhiir (F: Rauno Kalda)
Põhja-nahkhiir (F: Rauno Kalda)

Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) on tumepruuni või mustjas-pruuni selgmise karvaga nahkhiir, kelle seljal ning kaelapiirkonnas esineb tavaliselt kollakate tippudega karvasid. Kõhtmine pool on põhja-nahkhiirel kollakas-pruun või beež ning värvuste vaheline üleminek kaelapiirkonnas on selgepiiriline. Nägu, kõrvad ja lennus on tumepruunid. Kõrvad on suhteliselt lühikesed ning ümara tipuga, traagus on lühike ja lai ning ümara, veidi sisse poole pööratud otsaga. Meil levinud liikidest sarnaneb põhja-nahkhiir hõbe-nahkhiirega, kelle selgmise karva tipud on tavaliselt hõbedast (hallikat) värvi ning kõht põhja-nahkhiirest heledam.

Levik

Põhja-nahkhiire levik Eestis (rohelistel aladel on liiki kohatud, sinistel on nahkhiiri vaadeldud kuid seda liiki ei ole leitud)
Põhja-nahkhiire levik Eestis (rohelistel aladel on liiki kohatud, sinistel on nahkhiiri vaadeldud, kuid seda liiki ei ole leitud)

Põhja-nahkhiir on laia levilaga liik, kelle levila ulatub Prantsusmaalt Aasia ning Põhja-Jaapanini. Põhja-Euroopas on tegemist tavalise ning laialt levinud liigiga, kuid Euroopa kesk- ja lääneosas kohtab teda harva. Eestis on põhja-nahkhiir levinud üle kogu maa ning ta on meil kõige sagedamini kohatav nahkhiireliik. Lisaks mandrieestile ja suurematele saartele asustab põhja-nahkhiir ka väikesaari, kus leidub puid.

Elupaik

Põhja-nahkhiir asustab eriilmelisi elupaikasid. Ta on tavaline nii inimasulates kui neist väljas. Tema toitumisalad paiknevad tihtipeale parkides, metsades ning veekogude ümbruses, kuid sageli võib teda kohata ka hoovides ning isegi suurte kortermajade vahel. Lendamiseks kasutab tavaliselt lagendikke ja puistute servasid, kuid teda võib kohata ka lagedate põldude kohal. Eestis on põhja-nahkhiir registreeritud ka mere kohal, kusjuures kaugeim registreering on teada 13,6 km kaugusel lähimast saarest või maismaast. Sageli toitub põhja-nahkhiir ka tänavavalgustite ümber kogunenud putukaid püüdes. Päevaks varjuvad põhja-nahkhiired varjepaikadesse. Nendena on kasutusel peamiselt mitmesugused hoonetes leiduvad õnarused, kuid loomasid võib leida ka puuõõntest, lahtise puukoore alt ja mujaltki.

Sigimine

Poegade kasvatamiseks kogunevad emasloomad 20-50 isendist koosnevatesse poegimiskolooniatesse. Järglased sünnivad tavaliselt juuni teisel poolel või juuli alguses ning lennuvõimestuvad juba 3-4 nädala vanuselt. Pärast poegade lennuvõimestumist kolooniad tavaliselt hajuvad.

Kajalokatsioon

Põhja-nahkhiire sonogramm
Põhja-nahkhiire sonogramm

Põhja-nahkhiir kuulub püsi-sagedus nahkhiirte hulka, kelle teistest liikidest eristmisel on oluline kõige kõvemini kostuva sageduse (tippsageduse) eristamine. Sonogrammil paistavad nende häälitsused tagurpidi koma kujulised. Avatud lennukohas on põhja-nahkhiirele iseloomulik tippsagedus 29-30kHz.

Sellel salvestisel kuuled põhja-nahkhiirt heterodüündetektoris ning 10 korda aeglustatuna.

Sellel salvestisel kuuled põhja-nahkhiirt konkurenti oma toitumisalalt ära ajamas. Salvestis on 10 korda aeglustatud.