Nattereri lendlane

Välimus

Nattereri lendlane (F: J. Svetlik)
Nattereri lendlane (F.J Svetlik flickr)

Nattereri lendlane on hallikaspruuni selja ning hallikasvalge kõhtmise poolega nahkhiir. Üleminek kõhtmise ja selgmise värvuse vahel on selgepiiriline. Nägu on tal roosakas ning harilikult karvadeta. Kõrvad ja lennus on hallikaspruunid ning üsna heledad. Kõrvad on nattereri lendlasel pikad ning ulatuvad ette painutatuna koonu tipust kaugemale. Traagus on pikem kui pool kõrvalesta pikkust ning kergelt kõverdunud. Teistest lendlaseliikidest eristab teda kindlalt kaks lühikeste karvade rida sabalennuse serval. Hea määramistunnus on ka sabamembraani toetav s-kujuline kannus.

Levik

Nattereri lendlase levik Eestis (rohelistel aladel on liiki kohatud, sinistel on nahkhiiri vaadeldud, kuid seda liiki ei ole leitud)
Nattereri lendlase levik Eestis (rohelistel aladel on liiki kohatud, sinistel on nahkhiiri vaadeldud, kuid seda liiki ei ole leitud)

Nattereri lendlane on levinud Euroopas, Lähis-Idas ja Loode-Aafrikas. Levila lõunapiir kulgeb Alžeerias ning Marokos, põhjapiir Lõuna-Soomes ja -Rootsis. Euroopas on liik laialt levinud ning levila hõlmab tervet Mandri-Euroopat, Suurbritanniat ja Iirimaad. Eestis on nattereri lendlane haruldane nahkhiireliik, kelle leiukohtasid on teada vähe. Korduvalt on teda leitud Ida- ja Lääne-Virumaalt, peale selle veel Tartumaalt ja Raplamaalt.

Elupaik

Levila ulatuses on nattereri lendlane väga varieeruva elupaigaga liik. Põhja- ja Kesk-Euroopas on elupaikadena eelistatud metsad ning avatud puistud, nagu pargid ning istandused. Elupaikade seas leidub nii leht- kui ka okasmetsi. Lisaks metsadele võib ta toituda ka veekogude kohal või piki servaalasid lennates. Servaaladel hoidub puudele väga lähedale ning avamaastikku enamasti väldib, kuid vahel võib teda sealgi kohata. Eestis on nattereri lendlast leitud peamiselt metsadest ja parkidest.

Sigimine

Poegade kasvatamiseks kogunevad emasloomad 5-20 isendist koosnevatesse poegimiskolooniatesse. Järglased sünnivad tavaliselt juuni lõpus või juuli alguses ning lennuvõimestuvad juba 3-4 nädala vanuselt. Pärast poegade lennuvõimestumist kolooniad tavaliselt hajuvad.

Kajalokatsioon

Nattereri lendlase sonogramm.
Nattereri lendlase sonogramm

Veelendlane kuulub muutsageduslikke kajalokatsiooni signaale kasutatavate nahkhiireliikide hulka. Neile on iseloomulikud lühikese kestvusega, aga suure sagedusliku ulatusega kajalokatsiooni signaalid, mis paistavad sonogrammil pikkade vertikaalsete triipudena.

Sellel salvestisel kuuled nattereri lendlase kajalokatsiooni häälitsusi 10 korda aeglustatuna.